Katriito nõustamis- ja psühhoteraapiakeskuse psühholoog Liina Adov käis külas Naistelehe taskuhäälingus „Mõttekoht“. Muuhulgas arutati, kuidas ära tunda vaimse tervise probleeme endal ja lähedastel ning kuidas vaimset tervist hoida.


„Vaimne tervis on heaoluseisund, kus inimene saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaste elu pingetega, saab töötada tulemuslikult, anda panuse ühiskonda ja teha teistega koostööd. Ta saab toimetada kõikide asjadega, mida elu temalt ootab,“ kirjeldab Liina. Ta lisab, et hea vaimne tervis tähendab, et inimene tunneb, et suudab luua lähedasi rahuldavaid suhteid, õppida ja töötada ning pingutada, et raskustest üle saada. Inimene tunneb, et tuleb toime elus toimuvaga.

Liina selgitab, et märk vaimse tervise probleemi olemasolust võib olla see, kui ei tulda toime igapäevaste väljakutsetega, nagu tööleminek. Samuti võib märk olla see, kui ei pingutata enam selle, mille nimel varem, nagu töötulemused, suhted lähedastega ning tõmbutakse endasse.

Ta toob välja neli kategooriat, mille järgi kontrollida, kas inimesel endal või tema lähedasel on midagi halvasti:

1) Käitumuslik – käitumine on muutunud tavapärasest. Inimene on tõmbunud endasse või on hakanud käituma riskantsemalt, nt alkoholi tarvitamine.

2) Tundmuslik – inimene tunneb rohkem ärevust, kurvameelsust, viha.

3) Mõttemustrid – optimistlikkus kaob, on tekkinud lootusetus.

4) Kehaline – süda taob, on tekkinud valud (millele arstid ei leia põhjust), uneprobleemid.


Millal on õige hetk abi otsida?

„Mida varem, seda parem,“ ütleb Liina. Ta lisab, et kui on pikalt olnud tunne, et enam ei jaksa, ei taha hommikuti tööle või kooli minna, siis tasub abi otsida, kuna murega on lihtsam tegeleda varem kui hiljem. Küsimusele, mis saab siis, kui abi ei otsi, vastab Liina, et võib juhtuda, et läheb paremaks. „Võib minna ka halvemaks ja hiljem lahenduste leidmine võib osutuda seetõttu keerulisemaks.“

Liina toob paralleeli psühholoogi ja hambaarsti juurde minemise vahel. „Kui tunned, et hammas tuikab, siis võib mõelda, et võib-olla läheb üle, aga võib-olla ei lähe. Olukord läheb järjest hullemaks ja ravi läheb kallimaks. Mida varem arsti poole pöörduda, seda väiksem on kahjustus ja seda väiksema vaevaga saame asja korda.“

Kuid kelle poole esialgu pöörduda, kui saad aru, et vajad abi?

Liina soovitab pöörduda lähedaste poole, kuid mõistab, et kõigi jaoks ei pruugi olla see kõige turvalisem valik. Ühe võimalusena pakub ta perearsti poole pöördumist, kuid toob välja, et inimestel on perearstidega erinevad kogemused ja koostöö. Kui ei julgeta veel kellegagi oma murest rääkida või on soov kõigepealt oma kogemust mõtestada, siis soovitab Liina Peaasi.ee lehekülge. Liina selgitab, et Peaasi lehel on palju infot, lühikesi teste ja soovitusi, kuhu oma murega pöörduda. Lisaks toimetavad seal ka vabatahtlikud nõustajad, kes on abiks esimestel sammudel oma mure mõtestamiseks.

Mida teha siis, kui on mure lähedase pärast?

Liina soovitab esimese sammuna anda lähedasele märku, mida oleme märganud ja mis meid muretsema paneb näiteks tema käitumises, reaktsioonides ja emotsioonides.

Ta lisab, et selle peale võib lähedane vastata, et pole midagi ja kõik on korras, kuna loodab, et kõik läheb paremaks, ei taha olla koormaks või on keeruline tegeleda selle teemaga. Liina toob välja, et kui endal on kogemus psühholoogi juures käimisest või muust, on siinkohal oluline jagada seda ning kuidas see on olukorraga toimetulekule kaasa aidanud.  

Kuigi vaimse tervise muredega puutub oma elu jooksul kokku iga neljas inimene, häbenetakse siiski nendest rääkimist ning tihtipeale varjatakse neid. Miks see nii on?

„Me pole nendest harjunud rääkima,“ ütleb Liina ning lisab, et mitterääkimine samas omakorda kasvatab häbi ja piinlikkust selle ümber. Liina rõhutab, et nendest muredest rääkimine on oluline kogemuse normaliseerimiseks ning lisab, et oma loo jagamisele lisaks jagatakse ka nippe, mis teise inimese jaoks võivad kasulikud olla.  

 

Oma vaimse tervise hoidmiseks pakub Liina välja kuldse kolmiku: magada, liikuda, süüa.

„Kui midagi meie elus on paigast ära, siis üks neist on samuti paigast ära. Alustada võiks selleks, et saada see korda,“ selgitab ta. Olenevalt sellest, mis kuldses kolmikus tasakaalust väljas on, peaks vajadusel keskenduma unerütmi paika saamisele, hakata rohkem liikuma (20-30 minutit päevas) või saada toitumine tasakaalu. Liina lisab, et oluline on ka suhtlemine ehk kontakti hoidmine inimestega enda ümber.  

Head nipid ja soovitused, mida enda jaoks kohe teha

Liina soovitab hoopis minna kedagi teist aitama – kuula teda, abista füüsiliselt või vaimselt. „Kuigi võib tunduda, et keerulisel ajal on raske leida aega, et kedagi teist aidata, kuid väike abi, kas või 5 minutit kellegi teise kuulamine, võib meile endale päris palju rahulolu tuua,“ ütleb ta.

Liina peab ka oluliseks teha seda, mis meeldib. Ta selgitab, et kipume neid asju tegema siis, kui aega üle jääb, aga aega ei pruugi üle jääda. „Nii et tuleks võtta see aeg, et lugeda, tikkida, joonistada, meisterdada, joogat teha - mis iganes heaolu juurde toob,“ soovitab ta.

 

Kuula tervet saadet siit: https://soundcloud.com/mottekoht/mottekoht-osa-21


Jaga artiklit Facebookis: