Pandeemiast ja enesehoolitsusest

Juba üle aasta oleme elanud muutunud maailmas. Koroonapandeemia on toonud kaasa mitmeid pöördepunkte, uusi tingimusi. Kuigi kõik need muutused ei pruugigi olla negatiivsed, siis kindel on tõsiasi, et inimesed on väsinud. Mis aga täpsemalt on viimase aasta niivõrd keeruliseks teinud?

Hirm
Hirm enda ja teiste tervise pärast, hirm oma töökoha, kõigi toimunud ja eesolevate muutuste ning nendega toimetuleku pärast. See on ilmselt üks juhtivamaid emotsioone praeguses olukorras. On igati inimlik tunda hirmu ebamäärases ja uues olukorras, nagu seda on praegune situatsioon. Olenemata aga sellest, et see on normaalne emotsioon, pole see just kõige meeldivam.

Teadmatus Kas ja millal see kõik läbi saab? Kas ma suudan kõigi muudatuste ja uutmoodi kohustustega toime tulla? Inimesele pakub turvatunnet võimalus oma elus toimuvat (kas või näiliselt) kontrollida. Et aga käesolevad tingimused on ühel inimesel üksi võimatu muuta, siis tekitab olukord paratamatult muremõtteid.

Erinevad arvamused Seoses koroonakriisi ja selle muude aspektidega, puutume ilmselt aina enam kokku ka erinevate tõekspidamiste ja väärtustega. Et käesolev olukord puudutab kõiki kaugemalt või lähemalt, siis tahes-tahtmata võib olla keeruline aktsepteerida arvamusi, mis enda omast erinevad. Teistsuguste vaadete tolereerimine on aga seda keerulisem, mida rohkem tunneme parasjagu muid olukorrast tingitud negatiivseid emotsioone.

Suhted Inimeste suhted on muutunud mitmel viisil – kodustega peame olema põhimõtteliselt ninapidi koos, samas kui sõprade, sugulaste, paljudel ka kolleegidega on kokkupuuted oluliselt vähenenud, kui üldse mitte ära jäänud. Neist esimene tingib nii-öelda suhtlemise ülekülluse, tüdimuse teineteisest. Pideva koosolemisega oleme enam eksponeeritud sellele, mis meid teiste puhul häirib ja see omakorda tekitab ka soodsa pinna konfliktide tekkele. Samas oleme sunnitud olema eemal neist, kellega oleme harjunud muresid jagama, maailma asju arutama või niisama lõbusat aega veetma. See vähendab positiivsete emotsioonide osakaalu.

Piiratud keskkond ja võimalused Viiruse leviku takistamiseks oleme sunnitud isoleeruma enda kodudesse, mis tähendab paljude jaoks ka kodus töötamist ja õppimist. Tavapärased vaba aja veetmise võimalused on oluliselt piiratud. See kõik tähendab, et meil tuleb varasema keskkonna vaheldumise asemel pea kõike teha ühes kohas. Samuti ei ole võimalik tegeleda päris kõige sellega, mis varem väga tavapärane tundus, näiteks oma hobidega. Või siis peame tegema vangerdusi selles, kuidas neid asju teha. Muutumatud stiimulid aga ei erguta inimest. Lisaks – ka üksnes võimaluse puudumine kuhugi mujale minna, võib üksi juba olla piisavalt häiriv ja seda ka siis, kui tegelikult me seda võimalust ei kasutakski ning veedakski meelsasti enamuse ajast kodus.


Mida enda jaoks ära teha?

Kuigi vahel võib tunduda, et olukord on lootusetu ning aina enam on keeruline end mõnusalt tunda, siis tegelikult saab igaüks ise enda heaks nii mõndagi ära teha. Nagu eelpool mainitud – inimene armastab üldiselt kontrollitunnet. Kõik aga ei ole kontrollitav. Me ei saa keegi üksi muuta seda, mis meie ümber toimub, kuid meil on võimalus juhtida seda, mida me ise teeme ja millise keskkonna endale loome.

Piira enda info tarbimise hulka. Pidev info tarbimine väsitab. Iseäranis negatiivsete uudiste liigne peale voolamine tekitab stressi. Kuigi sulle võib tunduda, et pead vastu tahtmist nii või naa kõigest osa saama, siis tegelikult saad siin endale ise abiks olla. Püüa piirata seda, mis allikatest infot tarbid ning tee seda vaid kord-kaks päevas. Nii hoiad piire sellel, kui suures mahus teabega kokku puutud.

Luba endale emotsioone. Tunded on täiesti normaalne osa inimeseks olemisest. Ka negatiivsed tunded nagu ärevus, viha ja kurbus on loomulikud ja vajalikudki. Oma emotsioonide allasurumise asemel luba endal neid tunda, nii lahendad need märksa tervislikumalt.

Tegele oma hobidega. Tõsi see on, et paratamatult ei saa kõiki meelistegevusi käesolevas olukorras läbi viia. Vaata aga üle, milliste hobidega saaksid (võib-olla mõningate muudatustega) ka kodustes tingimustes tegeleda. Näiteks kui sinu huvialaks oli jõusaali külastamine, siis kasuta võimalust koduste treeningkavade järgi proovimiseks või asenda viis, mil moel füüsilist koormust saad. Juhul, kui leiad, et sa mitte mingit moodi oma hobidega tegeleda ei saa, siis keskendu eriti hoolsalt kahele järgmisele nõuandele.

Võta ette meeldivaid tegevusi. See ei tähenda ainult hobisid. Tee iga päev midagi sellist, mis sulle lihtsalt meeldib teha mõtlemata sellele, et tegevus peaks olema kellelegi kasulik. Mõne inimese jaoks võib see olla näiteks vaikuses istumine, mõne jaoks lugemine, kolmanda jaoks hoopis sarjade vaatamine või tantsimine. Meeldivate asjadega tegelemine pakub positiivseid emotsioone, aitab välja tulla pidevast kohustuste ringist ja keskenduda muule kui muremõtetele.

Proovi uusi asju. Ehk oled kunagi mõelnud, et sooviksid väga mõne retseptiga katsetada? Või ei ole sul olnud mahti läbi viia mõnd käsitööprojekti, kuigi oled seda väga tahtnud? Võib olla oled soovinud mõnd uut keelt õppida? Tee seda, mida oled tahtnud teha! Katseta uusi asju, ehk leiad mõne uue hobi, saad milleski osavamaks või annad endale võimaluse lihtsalt toredalt aega veeta.

Suhtle. Jah, kuigi viis, kuidas praegusel ajal suhelda saame, on muutunud, siis sellest hoolimata seisa hea selle eest, et saad oma lähedaste ja tuttavatega kontaktis olla. Oma mõtete ja kogemuste, rõõmude ja murede jagamine teistega on endiselt vajalik.

Liigu. See on hea nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Seejuures ei pea see tähendama meeletult suurt pingutust ega enda pidevat sundimist asjadeks, mida sa ei jõua või saa teha. Liigu viisil, mis on sulle vastuvõetav ja mõnus. Kui sportlik liikumine jooksmise, jalgrattasõidu või tervisekõnni näol ei ole sinu tass teed, siis jaluta iga päev kas või kümmekond minutit või võta hoopis veidi aega kergeks võimlemiseks. Liikumise meelespidamine on iseäranis oluline siis, kui sinu igapäevane tegevus on pigem istuva iseloomuga.

Hoolitse enda eest. On arusaadav, et pingelistel aegadel võib tähelepanu enda tavaliste vajaduste täitmiselt hajuda. Püüa aga hea seista selle eest, et saaksid piisavalt und ja puhkust, sööksid mitmekülgselt, viibiksid värskes õhus, lubaksid endale aega iseenda jaoks ja tegeleksid ka asjadega, mis ei ole kohustuseks. Need võivad ehk kõige muu kõrval tunduda vähetähtsad, kuid pidev rahuldamata vajaduste koorem hakkab varem või hiljem inimest rõhuma. Ole iseenda sõber ja kanna enda eest hoolt.

Küsi abi. Kui tunned, et vajad toimetulekuks täiendavat tuge, siis ära kõhkle – ju see nii ongi. Keegi meist ei pea alati üksi hakkama saama. Küsi abi! Tõepoolest, psühhiaatrite ja psühholoogide vastuvõtule on paraku pikad ooteajad. Abi saamiseks võid alustada ka perearstiga konsulteerimisest. Lisaks on mitmeid muid võimalusi - näiteks internetiportaalid Peaasi.ee ning Lahendus.net, kus saad kirja teel suhelda vaimse tervise spetsialistide ning juhendatud psühholoogiatudengitega. Psühholoogilist esmaabi pakub näiteks Häirekeskuse kriisiinfotelefon 1247. Samuti töötavad emotsionaalse toe telefon numbritel 6558088 (eesti keeles) ja 6555688 (vene keeles) ning hingehoid numbril 116 123.

Mis siin salata, pealtnäha võib tunduda, et kõik see väljatoodu on justkui imelihtne ja iseenesest mõistetav. Küll aga ei toimi neist ükski nõuanne, kui neid ei kasuta. Alusta vähehaaval - vaata üle, mida neist juba teed (nendega jätka) ning mida saaksid veel ette võtta. Hakka pihta neist asjadest, mis sulle kergemad või meeldivamad tunduvad. Kui juhtub, et vahel läheb see kõik meelest või tundub liiga keeruline, siis ka see on okei. Teadvusta seda ja võta siis toimivad abivahendid uuesti käsile.

 

Karmen Vool
kliiniline psühholoog


Kui tunned, et Sinu muremõtete osakaal on suurenenud ning sooviksid paremini mõista, mida muretsemine endast kujutab ja mida sellega peale hakata, siis osale Karmeni videokoolitusel "Muretsemisest". Registreerumine


Jaga artiklit Facebookis: