See, mida inimesed iseenda, maailma ja tuleviku kohta mõtlevad ja märkavad, on tähtis ja avaldab vahetut mõju sellele, kuidas nad tunnevad ja käituvad. Kognitiiv-käitumisteraapia rajaneb oletusel, et inimese probleemid tulenevad vigadest infotöötlusprotsessides, niinimetatud ebafunktsionaalsetest veendumustest, hoiakutest ja uskumustest.
Sellised uskumused aktiveeruvad kriitilistes situatsioonides ja põhjustavad negatiivseid automaatseid mõtteid. Viimastega seoses ilmnevad negatiivsed emotsionaalsed seisundid (hirm, viha, süütunne, kurbus, masendus jne) ja käitumuslikud probleemid (teatud situatsioonide ülemäärane vältimine, ebaotstarbekad käitumisreaktsioonid, suhtlemisraskused, konfliktid jne).
Kognitiiv-käitumisteraapia põhineb terapeudi ja kliendi koostööl. See tähendab, et kliendil on teraapias aktiivne roll ning valdav osa teraapiast toimub väljaspool kabinetti. Üks kognitiiv-käitumisteraapia eesmärk on aidata klientidel ära tunda ja lahti harutada kognitiivsed moonutused ning kujundada uued tasakaalukamad kogemuse hindamise viisid. Kabinetis toimub arutelu, kabinetist väljas viib klient uued oskused ellu.
Millal on abi kognitiiv-käitumuslikust teraapiast?